Euroopa Parlamendis toimus 11. märtsil ajalooline hääletus, mille tulemusel otsustati lõpetada sõnumisaladuse rikkumine sõnumirakendustes. Otsusega pole aga rahul liikmesriikide siseministrid, kes sooviks jätkata Eesti Vabariigi põhiseaduse § 43 sätestatud sõnumisaladuse ebaproportsionaalset rikkumist.
Kutsume kõiki üles andma meie eurosaadikutele märku, et nad jääksid 26. märtsiks plaanitud kordushääletusel oma seisukohtade juurde ega laseks põhiõiguste jaoks olulist otsust tagasi pöörata!
Pikale veninud õigusvaakum
Parlament ei nõustunud 11. märtsi hääletusel pikendama 2021. aastal liikmesriikide teenusepakkujatele ajutise meetmena ette nähtud sõnumirakenduste lauskontrolli võimalust. Sellist lauskontrolli ei pea põhiõigustega ühilduvaks ka Euroopa Kohus. Samal ajal käivad Chat Control 2.0 sildi all kolmepoolsed läbirääkimised sõnumirakenduste regulatsiooni uuendamiseks, kus soovib Euroopa Parlament tagada needsamad digikeskkonna põhiõigused, mille rikkumise suhtes on juba viis aastat silma kinni pigistatud.
Nii soovitaski parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon 2. märtsil lükata tagasi Euroopa Komisjoni poolt ettepandud pikendamise, kuid nii radikaalse sammuga parlament siiski ei nõustunud.
Meie saadikutest hääletasid pikendamise vastu Urmas Paet ja Marina Kaljurand. Kui see ei läinud läbi, siis asuti hääletama muudatusi komisjoni ettepanekusse ja nõustuti otspunktkrüptograafiat kasutavate teenuste välistamise, ainult olemasolevate keelatud sisu näidiste kasutamise, täiendavate privaatsustagatiste ja algse pikendamise perioodi vähendamisega aasta võrra 2027. aastani.
Jaak Madison hääletas meie saadikutest ainsana põhiseaduse § 43 vastavalt, mille järgi sõnumisaladusse “erandeid võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks”. Sõnumisaladuse riive suhtes olidki kõige resoluutsemad Jaak Madison ja Urmas Paet, kes pidasid vajalikuks olla muudatustele vaatamata pikendamise vastu ka lõpphääletusel.
Jana Toom hääletustelt puudus, kuid on väljendanud ajakirjanduses igakülgset vastuseisu sõnumisaladuse rikkumisele.
Põhiõigustega ei mängita
Kuigi meie europarlamentääridest hääletasid algselt pikendamise poolt rahvapartei parlamendirühma esindajad Riho Terras ja Jüri Ratas ning sotsiaademokraat Sven Mikser, siiski ei paista nad olevat päriselt rahul seda võimaldanud lõppversiooniga, mille poolt nad koos Marina Kaljurannaga hääletasid.
Seetõttu kutsumegi pöörduma eelkõige nende kolme saadiku poole, kes algselt soovisid pikendamise läbiminekut:
Kutsume neile meelde tuletama, et Eesti Vabariigi põhiseadus tegelikult keelab sõnumisaladuse rikkumise ilma kohtu loata ja Eestist valitud eurosaadikute ülesanne vaatamata oma parlamendirühmade seisukohtadele on kaitsta oma päritoluriigi kodanike põhiõigusi. Kuigi 1992. aastal rahvahääletusel vastu võetud põhiseadus Internetti ei maini, siiski tuleb õigust “posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele” laiendada ka sõnumirakendustele.
Saadikute poole pöördumiseks saab kasutada ka üle-Euroopalist portaali Fight Chat Control.
Parlament kaitsku kodanikke
Seejuures ei ole Interneti üha kasvava levikuna pärast põhiseaduse vastuvõtmist sõnumisaladuse roll mitte kahanenud, vaid hoopis kasvanud. Sõnumivahetus toimub tänapäeval muude toimetuste kõrval sageli märkamatult, kuid sellegipoolest on need sõnumid osa meie eraelust, mis peaks olema nii riiklike kui privatiseeritud salasilmade eest vaikimisi kaitstud.
Seetõttu kutsume üles hea töö eest tänama eurosaadikuid, kes on sõnumisaladuse rollist tänapäeva võrgustunud ühiskonnas aru saanud, ja panema neile hingele, et nad oluliselt hääletuselt ei puuduks:
- jaak.madison@europarl.europa.eu
- urmas.paet@europarl.europa.eu
- jana.toom@europarl.europa.eu
- marina.kaljurand@europarl.europa.eu
Sõnumisaladuse tagamist sõnumirakendustes on Euroopa Parlamendilt oodatud juba pikemat aega. See on osa laiemast vajadusest tagada üha olulisemaks muutuvaid digiõigusi ehk kodanike põhiõigusi digikeskkonnas. Kuigi Interneti leviku eri ajajärkudel on olnud kombeks rääkida, kuidas privaatsusest ei jää tehnoloogia arengu tõttu midagi järele, siis tegelikult pakub tehnoloogia ise uusi ja senisest peenemaid võimalusi tagada eraelu puutumatust.
Privaatsust ei ohusta mitte tehnoloogia, vaid selle oskamatu kasutamine ja regulatsioon, mis ei lähtu privaatsusest kui vaikimisi valikust kasutajate jaoks. Lõppeks ei oleks ilma privaatsuseta tähendust ka demokraatial, mistõttu on privaatsuse kaitsemine nii Euroopa Parlamendi kui kõigi liikmesiikide parlamentide otsestes huvides.
Sotsmeedia tunnuspilt on fragment pildist Chatkontrolle ist creepy CC BY-SA Jakob Rieger/Digitale Freiheit 2022, päisepildiks on tuletatud teos sotsmeedia bännerist CC BY Stop Scanning Me.