▲
Euroopa Parlament häältega 348:274 direktiivi autoriõigusest digitaalsel ühtsel turul. Direktiiviteksti parandusi ei tehtud. “Internetivabadusele hävitav direktiiv suruti läbi ulatusliku valeinfokampaania abil, eirates nii komisjoni enda kui sõltumatute uuringute tulemusi ning eri institutsioonide, sh rahvusvaheliste organisatsioonide ekspertide hoiatusi,” tõdes MTÜ Wikimedia Eesti esimees Eva Lepik.
Sarnaselt teistele Euroopa linnadele tulid inimesed ka Tallinnas laupäeval tänavale, et protestida järgmisel nädalal Euroopa Parlamendis hääletusele tuleva autoriõiguste direktiivi vastu. Netiaktivistide hinnangul piirab direktiiv arvamusvabadust ja loob tsensuuri.
Pimendamisaktsioonid Euroopas. Suletakse saksa-, tšehhi ja taanikeelsed Vikipeediad ja hulk muid veebisaite, Eestis nt Hinnavaatluse foorum.
Raportöör Axel Voss ütleb intervjuus Deutsche Wellele, et platvormid, mille ärimudeliks on elatumine teiste loojate tööst nagu Youtube, ei peaks üldse eksisteerima.
ÜRO sõna- ja väljendusvabaduse eriraportöör David Kaye kutsub Euroopa Liitu üles viima oma autoriõiguse reform vastavusse rahvusvaheliste inimõiguse standarditega
Euroopa Parlament avaldab uut autoriõiguse direktiivi propageeriva video. Lähemal uurimisel selgub, et see on tellitud AFP-lt (Agence France-Presse), kes oli juba direktiivi menetlemise varasemates faasides agressiivset lobitööd teinud, seega on tegu raske huvide konfliktiga.
Saksa andmekaitsevolinik Ulrich Kelber avaldab seisukoha, et artikkel 13 toob kaasa tõsise andmeturberiski filtritootjate kätte kogunevate isiku- ja metaandmete tõttu. Europarlamendi õiguskomisjon kiidab direktiiviteksti heaks ning suunab selle lõpphääletusele.
Direktiiviteksti lõppversioon kinnitatakse liikmesriikide valitsuste tasemel. Vastu hääletavad Itaalia, Poola, Holland, Luksemburg ja Soome. Nende ühisavaldus: https://www.permanentrepresentations.nl/permanent-representations/pr-eu-brussels/documents/policy-notes/2019/02/20/joint-statement-regarding-the-copyright-directive
Euroopa Komisjon avaldab oma Mediumi platvormil asuvas blogis artikli, milles direktiivi vastaseid kirjeldatakse tölplaste jõuguna, kes aitab draakonit, mitte säravas turvises rüütlit. Järgnenud tormilise reaktsiooni tõttu võetakse tekst maha ja asendatakse esialgu väitega, et artikkel eemaldati, kuna seda “ei mõistetud õigesti” (originaal on loetav Internet Archive’is) Kirjatöö põhjustab palju pahameelt,…Read More
Europarlamendi ja EL Nõukogu esindajad kinnitavad direktiiviteksti.
Liikmesriikide alaliste esindajate komitee ehk Coreperi koosolek hääletab direktiiviversiooniga jätkamise poolt. Rahvusvaheline Ajakirjanike Liit (International Federation of Journalists) protesteerib ajakirjanike diskrimineerimise üle direktiivi artiklis 11.
Saksamaa ja Prantsusmaa jõuavad Emanuel Macroni ja Angela Merkeli telefonikõne tulemusel omavahel kokkuleppele hustuse ulatuse olulise laienemise asjus, Angela Merkel rikub seejuures Saksa föderaalvalitsuse (CDU ja SPD) 2018. aasta märtsis sõlmitud koalitsioonilepingut milles üleslaadimisfiltrid on tunnistatud ebaproportsionaalseks ja sobimatuks abinõuks (read 2212-2214)
11 liikmesriiki (Saksamaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Soome, Rootsi, Sloveenia, Poola, Horvaatia, Portugal ja Itaalia) hääletab eesistujariigi Rumeenia järjekordse kompromissversiooni vastu (peamiselt artikkel 13 tõttu). 21. jaanuariks planeeritud viimane triloogikoosolek jäetakse ära. https://juliareda.eu/2019/01/copyright-hits_wall/
Corporate Europe Observatory avaldab uuringu, mis näitab, et vaatamata direktiivi pooldajate jutule, nagu oleks põhivastasteks Ameerika Big Tech, eelkõige Google, lobisid Euroopa Komisjonis ja Parlamendis lingimaksu ja tsensuurimasinate poolt eelkõige suured meediakorporatsioonid ja autorite esindusühingud.
Algavad direktiivi läbirääkimised Euroopa Parlamendi esinduse, EL Nõukogu ja Komisjoni vahel. https://juliareda.eu/2018/10/copyright-trilogue-positions/
Europarlamendi plenaaristungil läheb õiguskomisjoni tekstiversioon häältega 438 poolt, 226 vastu, 39 erapooletut läbi ning triloog võib alata (protokoll, hääletus nr 18 lk 39). Eesti saadikutest hääletavad Indrek Tarand, Ivari Padar ja Tunne Kelam direktiivi poolt, Yana Toom ja Igor Gräzin direktiivi vastu, Urmas Paet muudab oma algse vastuhääle pärast Andrus Ansipilt…Read More
Plenaarhääletusel Euroopa Parlamendis hääletatakse õiguskomisjoni tekstiversioon maha (278 mandaadi andmise poolt, 318 vastu, 31 erapooletud) ning avatakse uuesti muudatuste tegemiseks. Axel Voss süüdistab Google’it libauudiste levitamises.
Algavad protestipimendused Euroopa Vikipeediates: 1–2 päeva jooksul on pimendatud itaalia-, hispaania-, portugali-, galeegi-, katalaani-, poola-, läti- ja eestikeelsed versioonid.
EP õiguskomisjon võtab vastu lõpliku tekstiversiooni, mis sisaldab nii lingimaksu kui üleslaadimisfiltreid. Julia Reda vaidlustab sellele tekstiversioonile mandaadi andmise üksnes komisjoni häältega ja nõuab plenaarhääletust. https://juliareda.eu/2018/06/not-giving-up/
ÜRO sõna- ja väljendusvabaduse eriraportöör David Kaye avaldab oma seisukoha direktiivikavandi suhtes ning leiab selle olevat vastuolus mitmete põhiõigustega.
Interneti looja Tim Berners-Lee, Wikipedia asutaja Jimmy Wales, Internet Archive’i looja Brewster Kahle ning paljud infoteadlased kirjutavad avaliku kirja EP presidendile Antonio Tajanile milles nõuavad artikkel 13 väljajätmist direktiivist
Üle 100 europarlamendi saadiku läkitab raportöör Axel Vossile avaliku kirja, milles soovitavad artikkel 11 (lingimaks) sel kujul direktiivist välja jätta. Kirjal on ka Eesti ALDE saadikute Kaja Kallase, Urmas Paeti ja Yana Toomi allkirjad.
Mitmed liikmesriigid EL Nõukogus on oma positsioone muutnud ning asunud lingimaksu toetama. Nõukogu lepib oma tekstiversioonis kokku, vastu hääletavad Saksamaa, Ungari, Belgia, Soome, Holland ja Sloveenia. http://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2018/05/25/copyright-rules-for-the-digital-environment-council-agrees-its-position/ https://juliareda.eu/2018/05/censorship-machines-link-tax-finish-line/
Euroopa juhtivate intellektuaalomandi uurimiskeskuste teadlased avaldavad ühiskirja Euroopa Parlamendile ja EL Nõukogule, milles kritiseerivad direktiivikavandi arengut ja ütlevad, et sel kujul ei hakka direktiiv üldsuse huve teenima.
Axel Voss esitab oma versiooni lingimaksu kohta, laiendades oluliselt selle mõjuala Komisjoni versiooniga võrreldes. Vossi versioonis oleks lingimaks võõrandamatu õigus, mis tähendab, et väljaanded oleksid kohustatud platvormidelt seda nõudma (nagu CanonAEDE Hispaanias). Edasistest tekstiversioonidest visatakse see välja, aga lingimaks ise jääb puutumata.
Raportöör Axel Voss esitab oma esimese “kompromissi” artikkel 13 kohta, mis tugevdab üleslaadimisfiltrite nõuet. Järgnevate kuude jooksul toob Voss lauale tervelt 8 sarnase sisuga uusversiooni.
Bulgaaria eesistumisel heidetakse kõrvale eelduspõhimõte seoses artikliga 11 ning asutakse EL Nõukogus läbi suruma lingimaksu. Esialgu on blokeeriv vähemus olemas. https://juliareda.eu/2018/01/copyright-bulgarian-presidency/
Digital Agenda Intergroup (parteideülene Euroopa Parlamendi saadikute ühendus) alustab kampaaniat tsensuurimasinate peatamiseks. https://juliareda.eu/2018/01/censorship-machines/
Julia Reda järjekordne teabenõue toob ilmsiks, et Euroopa Komisjon on kalevi alla pannud omaenda uurimiskeskuse uuringu, mis jõudis tulemusele, et lingimaks on äriliselt mõttetu. https://juliareda.eu/2017/12/jrc-paper-copyright/
Parlamendi õiguskomisjon korraldab lingimaksu teemal avaliku kuulamise ning kutsub “sõltumatu eksperdina” kohale Thomas Höppneri, Saksa meediagigandi Axel Springeri advokaadi. https://juliareda.eu/2017/12/extra-news-copyright-confusion/
Viimase EP komisjonina enne õiguskomisjoni esitab oma raporti direktiiviettepaneku kohta LIBE ehk kodanikuvabaduste komisjon. Raporti autor Michał Boni (EPP) lükkab üleslaadimisfiltrid ja artikkel 13 tagasi.
Statewatch lekitab Prantsusmaa, Portugali ja Hispaania plaani teha üleslaadimisfiltreid sisaldav ettepanek EL Nõukogu läbirääkimiste käigus veel karmimaks.
Europarlamendi õiguskomisjoni tellitud uuring leiab, et täiendav autoriõigus ajakirjandusväljaannetele on kontraproduktiivne ja soovitab selle asemele eelduspõhimõtte rakendamist.
Julia Reda teabenõue toob ilmsiks, et Euroopa Komisjon on avalikkuse eest varjanud uuringut (vt mai 2015), mille tulemused ei näidanud erilist vajadust artikkel 13 järele. https://juliareda.eu/2017/09/secret-copyright-infringement-study/
Statewatch lekitab dokumendi, millest ilmneb, et Eesti on eesistujana ignoreerinud 6 liikmesriigi valitsuste muret, et üleslaadimisfiltrid lähevad vastuollu EL seadustega, sh põhiõiguste hartaga.
Läbirääkimised EL Nõukogus jätkuvad. Eesti kui eesistujariik avaldab üleslaadimisfiltreid toetavad ettepanekud. Ajakirjandusväljaannetele täiendava autoriõiguse suhtes pakutakse välja kaks võimalikku varianti, üks neist lingimaks ja teine Comodini Cachia pakutud eelduspõhimõte, mis võimaldaks väljaannetel oma õigusi kohtutes paremini kaitsta. http://www.statewatch.org/news/2017/aug/eu-council-copyright-directive-estonian-compromises-11783-17.pdf
Esimesel õiguskomisjoni arutelul Axel Vossi juhtimisel astub Voss välja lingimaksu kaitseks ning eemaldub Comodini Cachia seatud positsioonist ka üleslaadimisfiltrite kasuks vaatamata kinnitustele, et komisjon jätkab tööd Comodini Cachia raportile toetudes. https://www.euractiv.com/section/digital/news/new-lead-mep-could-shift-talks-on-contentious-copyright-bill/
Tööstuse, teadusuuringute ja energeetika ning kultuurikomisjon avaldavad oma arvamused autoriõiguse reformikava kohta, põhijoontes Komisjoni kava toetades (ITRE arvamus, CULT’i arvamus).
Euroopa Rahvapartei esitab oma uue positsiooni autoriõiguse küsimuses. See toetab lingimaksu ja artikkel 13 põhiideed, mis teeb platvormid vastutavaks kasutajate rikkumiste eest, kuid see ei peaks viima totaalse jälgimiskohustuseni.
Andrus Ansip esineb parlamendi õiguskomisjonis ja reklaamib südamlikult Audible Magicut.
EPP parlamendigrupp teatab, et Comodini Cachia raportööriameti võtab üle Axel Voss.
Therese Comodini Cachia, õiguskomisjoni raportöör lahkub Euroopa Parlamendist, et võtta vastu parlamendisaadiku koht Maltal.
Siseturu ja tarbijakaitse komisjon raportöör Catherine Stihleri juhtimisel esitab oma arvamuse, milles lükatakse tagasi üleslaadimisfiltrid ning laiendatakse võrguplatvormide kohustust hankida kaitstud teoste litsentsid. Katsed parandada lingimaksuettepanekut päädivad patiseisuga.
Idufirmad võtavad parlamendi ärakuulamisel sõna Euroopa Liidu autoriõiguse reformi vastu: https://juliareda.eu/2017/04/copyright-reform-kills-eu-startups/
Euroopa Parlamendi digitaalse ühisturu autoriõiguse direktiivi raporti mustand lekitatakse poliitikaväljaande Politico Europe kaudu. EPP liikme ja raportööri Therese Comodini Cachia koostatud tekstis soovitatakse lingimaks asendada väiksema ulatusega eelduspõhimõttega, mis tugevdaks kirjastajate võimalusi kohtutes, jättes seejuures kehtestamata uue eksklusiivõiguse kirjastajatele. Mustandis püütakse samuti artiklit 13 viia kooskõlla Euroopa õigusega, eemaldades kohustuse…Read More
Roheliste/Vabaliidu tellitud uuring näitab, et üleslaadimisfiltrite ettepanek rikub kodanike põhiõigusi: https://juliareda.eu/2017/03/study-article13-upload-surveillance/
Euroopa juhtivad autoriõiguse uurimiskeskused teevad avalikus kirjas maha EL autoriõiguse uuendamise plaanid.
Euroopa Autoriõiguse Ühing (European Copyright Society) avaldab oma negatiivse hinnangu Euroopa Liidu autoriõiguse reformiplaanide kohta.
Digiagenda töörühm alustab liikmesriikide ja parlamendigruppide ülest kampaaniat #SaveTheLink: https://juliareda.eu/2017/01/save-the-link-2017/
Ühendkuningriigi 37 intellektuaalomandi valdkonna professorit ja juhtivat teadlast kritiseerivad autoriõiguse direktiivi mustandit.
Eesti valitsus annab oma seisukoha autoriõiguse reformi suhtes (mis jääb viimaseks avalikuks dokumendiks sel teemal). Seisukoht on üldiselt pooldav, välja arvatud lingimaksu ja üleslaadimisfiltrite suhtes, neil teemadel väljendatakse kahtlusi.
Euroopa Komisjon esitleb pärast korduvaid edasilükkamisi lõpuks autoriõiguse direktiivi mustandit. Samal päeval teatab komisjoni president Juncker oma iga-aastases kõnes “olukorrast liidus” (State of Union speech), et kirjastajad peavad saama tasu “sõltumata sellest, kas [nende pakutav sisu] on avaldatud koopiamasina abil või veebis hüperlingitud”. https://juliareda.eu/2016/09/attack-on-link/
Järjekordne leke oodatavast autoriõiguse direktiivist avaldatakse IPKati intellektuaalomandi blogis.
Oodatava autoriõiguse direktiivi järjekordne leke Statewatchi portaalis paljastab, et komisjon on eiramas enda läbiviidud konsultatsiooni tulemusi sellega, et kavatseb teha ettepaneku lingimaksu kehtestamiseks ja ülelaadimisfiltrite sisseviimiseks, kuid ei suuda võtta ette samme panoraamivabaduse tagamiseks üle Euroopa Liidu.
OpenMedia annab parlamendi digiagenda töörühmale üle petitsiooni, milles rohkem kui 10 000 inimest nõuavad linkimisõiguse säilitamist. https://juliareda.eu/2016/05/save-the-link/
Parlamendigruppide ülene digiagenda töörühm saadab 83 europarlamendi liikme allkirjaga avaliku kirja Euroopa Komisjonile, milles rõhutab vajadust loobuda autoriõiguse täiendamisest külgnevate õigustega, s.t lingimaksuga. https://juliareda.eu/2015/12/ancillary-copyright-open-letter/
Komisjoni seisukohad autoriõiguse reformi teemal avaldatakse ametlikult.
Euroopa Komisjoni sisesuhtluseks mõeldud materjal autoriõiguse reformi teemal lekib ja avaldatakse intellektuaalomandile keskenduvas erialablogis IPKat. Lekkinud dokumentides on plaanid lingimaksu kehtestamiseks, kuigi parlament on selle korduvalt tagasi lükanud. Julia Reda ülevaade komisjoni plaanide vastuolulisust lööb laineid rahvusvahelises pressis.
Julia Reda raportit tunnustab valdav enamus Euroopa Parlamendist, sh suurimad parlamendigrupid ning see võetakse vastu häältega 445 poolt, 65 vastu, 32 erapooletut. Lingimaksu toetav täiendus raportisse hääletatakse veelkord maha. Ettepanek panoraamivabaduse täiendavaks piiramiseks eemaldatakse samuti. https://juliareda.eu/2015/07/eu-parliament-defends-freedom-of-panorama-calls-for-copyright-reform/
Parlamendi õiguskomisjon kinnitab “Reda raporti” oluliste omapoolsete täiendustega. Ulatuslikku autoriõiguse reformi ette nägeva raporti põhisõnum jääb samaks, selle lükatakse tagasi ka lingimaks. Panoraamivabaduse ühtlustamise väljavõtmine raportist põhjustab etteheiteid ning kampaania selle raportisse sisse jätmiseks. https://juliareda.eu/2015/06/reda-report-adopted-a-turning-point-in-the-copyright-debate/
Euroopa Komisjoni strateegiadokument avaldatakse ametlikult.
Euroopa Komisjonist välja lekkinud strateegiadokument toob avalikkuse ette plaani panna netiteenuste vahendajatele täiendavaid kohustusi kasutajate üleslaadimiste jälgimiseks autoriõiguse rikkumiste tuvastamise eesmärgil. https://juliareda.eu/2015/04/digital-single-market-patchy-and-timid/
Julia Reda avaldab autoriõiguse raporti mustandi, milles tuvastatakse Euroopa Liidu autoriõiguse regulatsiooni sobimatus liikmesriikide piiride ülese kultuurilise kommunikatsiooni võimaldamiseks Internetis ning mis kutsub üles autoriõiguse reeglite lihtsustamisele, netikasutajate ja autorite õiguste tugevdamisele kirjastajate ja teiste vahendajate suhtes. See lükkab ühemõtteliselt tagasi ka lingimaksu võimaluse. Raport avatakse avalikule kommentaaridele ning seda…Read More
Europarlamendi saadikud loovad Julia Reda (Rohelised/Vabaliit), Marietje Schaake (ALDE), Michał Boni (EPP) ja Joe Weidenholzeri (S&D) eestvedamisel parlamendigruppide vahelise digiagenda töörühma, mille eesmärk on saavutada parlamendigruppide ülene konsensus automaatsete üleslaadimisfiltrite ja lingimaksu tagasilükkamiseks. https://juliareda.eu/2014/12/meps-establish-intergroup-on-the-digital-agenda/
Google annab teada Google Newsi tegevuse lõpetamisest Hispaanias seal kehtestatud “lingimaksu” (CanonAEDE) tõttu: https://europe.googleblog.com/2014/12/an-update-on-google-news-in-spain.html?m=1
Prantsusmaa kultuuriminister Fleur Pellerin kritiseerib tugevalt Julia Reda määramist autoriõiguse raportööriks ning hoiatab liiga ambitsioonika autoriõiguse reformi eest. https://www.contexte.com/article/propriete-intellectuelle-2/droit-dauteur_27208.html
Euroopa Parlament määrab Julia Reda parlamendipoolse ennetava autoriõiguse raporti vastutavaks koostajaks. Saksamaa Piraadipartei alt europarlamenti kandideerinud ja Roheliste/Vabaliidu parlamendigrupiga (Greens/EFA) liitunud Julia Reda ülesandeks saab koostada parlamendipoolne ettepanek autoriõiguse reformiks: https://juliareda.eu/2014/12/eu-copyright-evaluation/
Oettinger annab saksa ajalehes Handelsblatt teada oma plaanist kehtestada kogu Euroopa Liitu hõlmav nn “lingimaks”. https://juliareda.eu/2014/10/an-eu-wide-google-tax-in-the-making/
Hoolimata tõsistest kahtlustest Oettingeri sobivusest digivaldkonna asepresidendiks hääletab europarlament komisjoni koosseisu kinnitamise poolt, kuhu kuulub ka Oettinger.
Digivaldkonna asepresidendi kandidaat Oettinger mõnitab Euroopa Parlamendi ees aru andes avalikult neid, kelle iCloudi kontod ära häkiti. https://juliareda.eu/2014/09/oettinger-to-celebrity-hacking-victims-youre-dumb/
Komisjoni president Juncker teeb ettepaneku määrata digivaldkonna eest vastutavaks asepresidendiks Günther Oettingeri ja ühtse digituru eest vastutavaks asepresidendiks Andrus Ansipi. Kui Oettingeri iseloomustas kogemuse puudumine digivaldkonnaga ning tugevad sidemed ettevõtjatega, sh kirjastajatega, siis Ansip oli veel paar aastat tagasi kirjeldanud parlamendi poolt tagasilükatud ACTA-lepet kui “ülimalt õiget asja”. Julia Reda…Read More
Euroopa Komisjon avaldab oma raporti autoriõiguse konsultatsioonist, mis näitab avalikkuse laia toetust autoriõiguse sisulisele reformimisele ja keeruliste liikmesriigipõhiste reeglite asendamisele ühtse Euroopa autoriõiguse süsteemiga. Julia Reda analüüs: https://juliareda.eu/2014/08/the-european-copyright-divide/
Jean-Claude Juncker valitakse Euroopa Komisjoni presidendiks.
Lahkuv digivolinik Neelie Kroes esineb tugeva toetusega autoriõiguse reformile: “Tänapäeva maailm on täiesti erinev sellest, mis oli 2001. aasta EL autoriõiguse direktiivi ajal. Tarbijatel on uued ootused, loovisikutel on uued võimalused, on uued tööriistad alates sotsiaalmeediast kuni suurandmeteni. Kodanikud siin Hollandis ja üle kogu Euroopa Liidu rikuvad igapäevaselt seadust oma…Read More
Euroopa Parlament keeldub ratifitseerimast ACTA-t, mille Euroopa Komisjon ja EL Nõukogu on juba allkirjastanud. ACTA lükati tagasi suure häälteenamusega, 478 vastu, 39 poolt, 165 saadikut (EPP ja ECR) erapooletud. Leppe tagasilükkamisele eelnesid suured meeleavaldused kogu Euroopas.
Interneti massiline pimendamine protestiks SOPA ja PIPA vastu – tuhanded veebilehed on protesti märgiks suletud.