Kas juba sügisel kuuleme Interneti luigelaulu?

Euroopa Komisjon avaldas kahe aasta eest oma ettepanekud autoriõiguse muudatusteks, mis peaksid aitama kaasa ühtse digituru loomisele Euroopa Liidus. Uuenduste nimekiri on napp ja annab vaevu aimu sellest, et selle kaugem eesmärk on tagada euroliidu digituru konkurentsivõime ühendriikide suure ja avatud turuga.

Luik lendamas Euroopa Parlamendi hoone ees novembris 2015, CC BY-NC-ND Euroopa Parlament

Ent ootusi digisisuga kauplemise lihtsustamiseks ja suuremaks reformiks tulevikus varjutab ka nüüdseks EL nõukogu läbinud ja kolmapäeval Euroopa Parlamendi õiguskomisjonis hääletusele tulevate nappide muudatuste äraspidine iseloom.

Kokku kümnekonnast sisulisest artiklist koosnev direktiivikavand mitte ei kaota olulisi erisusi liikmesriikide autoriõiguses, mis takistavad ettevõtetel kaubelda digisisuga piirideüleselt, vaid lisab niigi keerukasse autoriõiguse süsteemi täiendavaid mehhanisme nagu kohustus kontrollida kasutajate üleslaaditud digisisu autoriõigusele vastavust või ajakirjandusväljaannete viitamisel rakenduv nn lingimaks. Kuigi kavand näeb ette teksti- ja andmekaevega seotud autoriõiguse probleemide lahendamist, siis masinõppe jm tehisintellekti lahenduste jaoks olulised õigused plaanitakse anda vaid teadusasutustele, mis ei võimalda nende tegelikku rakendamist ülikoolide spin-offides või ettevõtluses.

Konkurentsivõime tagamise asemel autoriõiguse ühtlustamise ja lihtsustamisega näib olevat muudatuste leitmotiiviks suuremate liikmesriikide meediaettevõtete vananenud ärimudelite lühinägelik doteerimine lingimaksuga ja üleslaadimisfiltrite turu loomine ühendriikide suurettevõtetele, mis saavad oma emamaal nautida vabadust neistsamadest piirangutest ning sellega arendada filtrite pakkumiseks vajalikku tehnoloogiat.

Direktiivikavandi suhtes on kõhklusi väljendanud ka Eesti ettevõtted, nt ITL ja ESLC osalesid Eesti eesistumise lõpukuudel teiste hulgas komisjoni president Junckerile ja meie peaminister Ratasele saadetud avalikus pöördumises, kus avaldati muret nendesamade probleemide pärast. Jääb arusaamatuks, miks digivaldkonna rajaleidjana esineva riigi valitsus ei suuda seista oma ülikoolide ja ettevõtete eest nii olulises küsimuses ning osaleb ühtse digituru loomise sildi all hoopis Euroopa konkurentsivõime lämmatamises.

Muudatustega on tagajalgele aetud aga ka infovabaduse eestkõnelejad ning võrgutehnoloogia eksperdid — esimesed seetõttu, et “tsensuurimasinateks” tituleeritud automaatsed üleslaadimisfiltrid on karjuvas vastuolus EL põhiõiguste harta väljendusabaduse põhimõtetega, teised seetõttu, et filtrid muudavad kasutajasisu pakkumise äärmiselt kulukaks ja jätavad ainsaks võimaluseks liidestada oma süsteemiga mõni kolmanda osapoole filtriteenus. Linkimise maksustamine on aga midagi sellist, mis käib risti vastu veebi kui hüperteksti aluspõhimõtetele.

Interneti TCP/IP protokolli looja Vint Cerf ja HTTP-protokolli looja Tim Berners-Lee saatsid eelmisel nädalal koos rohkem kui 70 teise tehnoloogiaeksperdiga Euroopa Parlamendi presidendile pöördumise, kus palusid Internetti ohustavatest artiklitest loobuda.

Tahaks oodata, et ka Eesti esindajad EL nõukogus ja Euroopa Parlamendis teevad endale meie digiriigi jaoks elulised küsimused niisugusel määral selgeks, et võivad neid selgitada ka oma kolleegidele teistest liikmesriikidest ja me ei pea veetma suve spekuleerides selle üle, kas sügisel europarlamendi plenaaristungil arutusele tulev direktiivikavand võib saada Interneti luigelauluks.

Artikkel ilmus 19. juunil 2018 ajalehes Äripäev, pikemalt loe Wikimedia Eesti blogist. Siinne mustand on avaldatud CC BY litsentsi all, st seda võib mistahes eesmärgil levitada, kui on lisatud litsentsimärgis ning ära toodud algne autor.