Kas juba sügisel kuuleme Interneti luigelaulu?

Euroopa Komisjon avaldas kahe aasta eest oma ettepanekud autoriõiguse muudatusteks, mis peaksid aitama kaasa ühtse digituru loomisele Euroopa Liidus. Uuenduste nimekiri on napp ja annab vaevu aimu sellest, et selle kaugem eesmärk on tagada euroliidu digituru konkurentsivõime ühendriikide suure ja avatud turuga.

Luik lendamas Euroopa Parlamendi hoone ees novembris 2015, CC BY-NC-ND Euroopa Parlament

Ent ootusi digisisuga kauplemise lihtsustamiseks ja suuremaks reformiks tulevikus varjutab ka nüüdseks EL nõukogu läbinud ja kolmapäeval Euroopa Parlamendi õiguskomisjonis hääletusele tulevate nappide muudatuste äraspidine iseloom.

Kokku kümnekonnast sisulisest artiklist koosnev direktiivikavand mitte ei kaota olulisi erisusi liikmesriikide autoriõiguses, mis takistavad ettevõtetel kaubelda digisisuga piirideüleselt, vaid lisab niigi keerukasse autoriõiguse süsteemi täiendavaid mehhanisme nagu kohustus kontrollida kasutajate üleslaaditud digisisu autoriõigusele vastavust või ajakirjandusväljaannete viitamisel rakenduv nn lingimaks. Kuigi kavand näeb ette teksti- ja andmekaevega seotud autoriõiguse probleemide lahendamist, siis masinõppe jm tehisintellekti lahenduste jaoks olulised õigused plaanitakse anda vaid teadusasutustele, mis ei võimalda nende tegelikku rakendamist ülikoolide spin-offides või ettevõtluses.

Konkurentsivõime tagamise asemel autoriõiguse ühtlustamise ja lihtsustamisega näib olevat muudatuste leitmotiiviks suuremate liikmesriikide meediaettevõtete vananenud ärimudelite lühinägelik doteerimine lingimaksuga ja üleslaadimisfiltrite turu loomine ühendriikide suurettevõtetele, mis saavad oma emamaal nautida vabadust neistsamadest piirangutest ning sellega arendada filtrite pakkumiseks vajalikku tehnoloogiat.

Direktiivikavandi suhtes on kõhklusi väljendanud ka Eesti ettevõtted, nt ITL ja ESLC osalesid Eesti eesistumise lõpukuudel teiste hulgas komisjoni president Junckerile ja meie peaminister Ratasele saadetud avalikus pöördumises, kus avaldati muret nendesamade probleemide pärast. Jääb arusaamatuks, miks digivaldkonna rajaleidjana esineva riigi valitsus ei suuda seista oma ülikoolide ja ettevõtete eest nii olulises küsimuses ning osaleb ühtse digituru loomise sildi all hoopis Euroopa konkurentsivõime lämmatamises.

Muudatustega on tagajalgele aetud aga ka infovabaduse eestkõnelejad ning võrgutehnoloogia eksperdid — esimesed seetõttu, et “tsensuurimasinateks” tituleeritud automaatsed üleslaadimisfiltrid on karjuvas vastuolus EL põhiõiguste harta väljendusabaduse põhimõtetega, teised seetõttu, et filtrid muudavad kasutajasisu pakkumise äärmiselt kulukaks ja jätavad ainsaks võimaluseks liidestada oma süsteemiga mõni kolmanda osapoole filtriteenus. Linkimise maksustamine on aga midagi sellist, mis käib risti vastu veebi kui hüperteksti aluspõhimõtetele.

Interneti TCP/IP protokolli looja Vint Cerf ja HTTP-protokolli looja Tim Berners-Lee saatsid eelmisel nädalal koos rohkem kui 70 teise tehnoloogiaeksperdiga Euroopa Parlamendi presidendile pöördumise, kus palusid Internetti ohustavatest artiklitest loobuda.

Tahaks oodata, et ka Eesti esindajad EL nõukogus ja Euroopa Parlamendis teevad endale meie digiriigi jaoks elulised küsimused niisugusel määral selgeks, et võivad neid selgitada ka oma kolleegidele teistest liikmesriikidest ja me ei pea veetma suve spekuleerides selle üle, kas sügisel europarlamendi plenaaristungil arutusele tulev direktiivikavand võib saada Interneti luigelauluks.

Artikkel ilmus 19. juunil 2018 ajalehes Äripäev, pikemalt loe Wikimedia Eesti blogist. Siinne mustand on avaldatud CC BY litsentsi all, st seda võib mistahes eesmärgil levitada, kui on lisatud litsentsimärgis ning ära toodud algne autor.

Netikogukond on surnud, elagu netikogukond!

Ühe asja lõpp on teise algus. Domeenireformi ja ACTA liinil tegutsenud MTÜ Eesti Interneti Kogukond (EIK) täitis rahvusvahelise Internet Society (ISOC) kohaliku esinduse rolli veebruarist 2013, kuid suhtlus netikasutajate üleilmse organisatsiooniga jäi soiku ning 2017. aastal võtsid Henrik Aavik, Märt Põder ja Günter Kits suhtlemisel initsiatiivi enda peale.

Läbirääkimiste tulemusel varjusurmas olnud MTÜ EIK juhtkonnaga ning ISOC rahvusvahelise peakontoriga jõuti arusaamisele, et otstarbekam on Gordioni sõlm läbi raiuda ning eelmise põlvkonna MTÜ põhikirja uuendamine jmt juriidiliselt kaelamurdvad protseduurid sinnapaika jätta. Sellest tõdemusest sündis 23. oktoobril 2017 organisatsioon ametliku nimega MTÜ Internet Society Estonia (ISOC-EE), mille ainsaks põhikirjaliseks eesmärgiks on “esindada Eesti interneti­kasutajaid nende ühiste huvide kaitsel suhtluses kohalikul ja rahvusvahelisel tasandil”.

Eesti Interneti Kogukond kasvas välja 2010. aasta domeenireformi aruteludest, viis läbi ACTA vastased protestid ning aitas kaasa avaandmete muudatuste sisseviimisele Avaliku teabe seadusse. Vt ajaloolist veebi Interneti arhiivist.

Sellega sai läbi järjekordne etapp Eesti netikogukonna ajaloos ning kõigi osapoolte heakskiidul võttis ISOC-EE üle nii Internet Society hallatava liikmete nimekirja kui ka ametliku kommunikatsiooni peakontori ja kohaliku haru vahel. Kuigi ISOC-EE on osalenud domeeniregistri veetud Interneti Päeva programmis krüptopidudega ning olnud partner koostööprojektis Wikimedia Eestiga, on olnud organisatsiooni eesmärgiks mitte seada liiga suuri eesmärke — et mitte nende koorma all kokku vajuda —, vaid olla jätkusuutlikult netikasutajate esindaja tagasihoidlikus rollis.

Organisatsiooni haldus toimub kahes paralleelses süsteemis — liikmete arvestus, töögruppide ja projektide haldus toimub Internet Society keskkonnas, kohaliku haru juhtimine ja suhtlus rahvusvahelise organisatsiooniga toimub MTÜ Internet Society Estonia kaudu. Olulised andmed ISOC-EE kohta:

Järgmiseks etapiks Eesti haru organiseerimisel on korraldada MTÜ üldkoosolek, mille käigus hetkel “määratud vahejuhatuse” (ISOC kõnepruugis interim board) rollis olevad juhatuse liikmed võiks asendada valitud juhatusega. Netikokogukonna juhtimise normaliseerimiseks on vahejuhatus võtnud eesmärgiks korraldada üldkoosolek enne 23. oktoobrit 2018. Juhtimises kaasa löömiseks tuleb liituda ka MTÜga, selleks võib saata vabas vormis avalduse juhatuse meilile.

MTÜ Internet Society Estonia pakub Interneti kõigile väiksematele ja suurematele kogukondadele võimalust seista omaenda eluõiguse ja laiemalt vaba Interneti eest, kasutades meie organisatsiooni nime, liikmete pädevust ja kõiki netikasutajate huvigruppe kaasavat avatud foorumit. Et anda aimu organisatsiooni tegevuste skaalast, siis lisaks ülaltoodud tagasihoidlikele ja jätkusuutlikele eesmärkidele on meie aruteludes viimase aasta jooksul käinud läbi järgnevad teemad:

  • Interneti sideseansside metaandmete ebaseadusliku säilitamise lõpetamine (vt kokkuvõtet Inimõiguse Keskuse blogist);
  • Autoriõiguse uuendamise keerdkäikude jälgimine ja vastava info vahendamine (vt kokkuvõtet Wikimedia Eesti blogist);
  • Eesti netikasutajate huvide esindamine kohaliku Interneti töögruppides, üritustel jmt ning meie kohalike huvide kanaldamine rahvusvahelistesse töögruppidesse.

Ühesõnaga, kui tunnete, et avalik arutelu Interneti olukorra ja tuleviku üle vajab täiendavat panust netikasutajate kogukondade poolt, siis liituge organisatsiooniga, tõstatage oma teemad ja arutage teiste liikmetega läbi — ja küll me leiame üheskoos sellele kõigele väljundi, mis aitab kaasa, et Internet oleks jätkuvalt selline loov ja vaba keskkond, millisena me teda tunneme ning vajame!